15.01.16

Varbla valla loodus

Maastikud

Varbla vald on väga rikas eriilmeliste maastike poolest. Siin leiab nii Pärnu- kui ka Läänemaale iseloomulikke maastikke: liigestatud ja laiduderohke rannajoon, erinevad poollooduslikud rohumaad, rabad ja sood, luitemaastikud ning suured metsaalad. Tänu mosaiiksele looduskeskkonnale on ka valla linnustik ja loomastik väga mitmekesine.

Rannik ja laiud

Läänest piirab Varbla valda meri. Rannajoon on ca 30 km pikk.

Loodenurka jääv Paatsalu lahe rannik on väga liigendatud ja enamasti kivine. Siin leidub mitmeid merre ulatuvaid maaninasid, millelt avanevad suurepärased vaated. Samuti on siin palju maatõusu tulemusel endistest merelahtedest moodustunud järvikuid. Piirkond on väga linnurikas sealsete ideaalsete peatumis- ja pesitsemistingimuste tõttu. Kuna ranna-ala oli varem tihedalt asustatud, leidub mere lähedal palju kadakate ja kiviaedadega rannaniite.

Sõmeri-Raespa rannikumaastik jääb valla edelaosasse. Piirkonnas on rohkesti liigirikka taimestikuga ranna- ja puisniite. Seal asub ka Matsi kaunis liivarand ja kõrgetel luidetel asuv ilus männimets.

Varbla küla alla jäävad Varbla laiud, mis on olulised lindude pesitsemiskohana. Laidude kaitseks on moodustatud kaitseala, mistõttu on seal viibimine keelatud lindude pesitsemisperioodil, mis kestab 15.aprillist 15.juulini.

Luitemaastikud

Varbla vallas on laialt levinud mere poolt tekitatud pinnavormid – rannavallid ja –luited. Neist märkimisväärsemad on Matsi ranna luitemaastik oma ilusa männimetsaga ning Kolga oja luitemaastik, kus maastikul vahelduvad suhteliselt järsuservalised luited palu- ning laanemännikutega. Kolga luited on ka vallaelanike poolt hinnatud külastuspaik ja seene- ning marjakorjamise koht.

Poollooduslikud kooslused

Varbla vallas leidub erinevaid pärandkultuurmaastikke nagu ranna- ja puisniidud, mis on eriti iseloomulikud just Lääne-Eesti maastikele. Nad on tekkinud pikka aega kestnud karjatamise ja/või niitmise tulemusel. Aastasadade jooksul on neile kujunenud väga liigirikkad taime- ja loomakooslused. Puisniitudel kasvab palju käpalisi, nagu soo-neiuvaipa, kaunist kuldkinga, kärbesõit, vööthuul-sõrmkäppa jpm. Matsi rannaniidul kasvab kaitsealust rand-ogaputke, mis on valitud ka Kihnu Väina Merepargi logole.

Sood ja rabad

Varbla valla suurim soo on Paadremaa soo, mis on üks valla väärtuslikumaid looduskomplekse ning see kuulub Lääne-Eesti suurte ja keskmiste soode valdkonda. Käimas on Paadremaa soo looduskaitseala moodustamine, mille eesmärgiks on suurte madalsoomassiivide ja metsakoosluste ning soo elustiku kaitse.

Metsad

Metsad katavad üle poole valla pindalast . Valla idaosas on enimlevinud soised metsad. Mere pool on ülekaalus kuivad luitemännikud.

Jõed, järved

Valla suurim jõgi on Paadrema jõgi, mis saab alguse Tõhela järvest ja suubub Väinamerre. Paadrema jõgi on tähtis vähijõgi ning koos Kolga ojaga on nad kantud ka Eesti lõhejõgede nimestikku.

Enamik valla järvedest on tekkinud maatõusu tagajärjel merelahtedest ja lahtedeks nimetatakse neid ka praegu (n. Kissa ja Käomardi laht). Vaiste Suurjärv ja Vaiste Umbjärv on aga omapärased suures osas õõtsikuga kaetud järved, milles elutseb haruldane apteegikaan.

Loomastik

Suurtes metsamassiivides võib kohata suuremat osa Eestis levinud imetajatest: karu, hunti, ilvest, metskitsi, metssigu, palju on rebaseid ja kährikuid.

Linnustik

Tänu pikale ja laiduderohkele rannikulalale on Varbla merelindudele soodsaks peatus- ja pesitsuspaigaks. Kühmnokk-luik kaunistab Varbla valla vappigi. Rannaaladel peatuvad kevadisel läbirändel tuhanded veelinnud – kaurid, kosklad, haned, luiged.

Siin leidub ka mujal maailmas haruldast rukkirääku, valge-toonekurge, sookurge, valgeselg-kirjurähni.

Varblas pesitsevad veel I kategooria kaitsealused linnuliigid nagu merikotkas ja must-toonekurg. See piirkond sobib neile just tänu hõredale inimasustusele ja raietest puutumata metsadele.